Tallinna Sadam korraldas 3. märtsil 2025 Vanasadama kruiisiterminalis Sadama asumi piirkonna ettevõtetele ja elanikele esimese koostöökohtumise eesmärgiga edendada kogukonnasuhtlust ja jagada olulist teavet.

Esimesel kohtumisel tutvustati Sadama asumi ajalugu, Tallinna Sadama arenguplaane, arutati koostöövõimalusi ning lepiti kokku edasine koostöövorm.

Sadama Asum kuulub Kesklinna linnaossa, hõlmab lisaks sadamaalale ka Tallinna Ülikooli linnakut, Rotermanni kvartalit, mitmeid muuseume, hotelle, äri- ja kaubanduskeskusi.

„Rahvaarv piirkonnas on pidevas tõusutrendis, näiteks kui 2015. aastal elas siin 3167 inimest, siis selle aasta alguses oli vastav number 4700. Piirkonna arendused toovad lähiaastatel juurde tuhandeid uusi elanikke ja töökohti ning arvutuste järgi lisandub siia tulevikus pea Pirita linnaosa mahus uusi elanikke.  Taoline kiire areng vajab sujuvat koostööd ja dialoogi kohalike elanike, ettevõtete ja arendajate vahel, et luua kõigile turvaline ja mugav elu- ja töökeskkond. Ja kuna Tallinna Sadama kinnisvaraarendused moodustavad asumi alast märkimisväärse osa, siis tundus igati loogiline, et esimese sammu koostöö osas teeme just meie,“ kommenteeris Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm asumi koosloome algatamise vajalikkust.

Esimesel koostöökohtumisel osalesid lisaks Tallinna Sadama esindajatele veel Tallinna Ülikool, Nautica keskus, SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eckerö Line, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, SA Eesti Arhitektuurimuuseum, Expresso OÜ, Aldar Eesti OÜ, Kochi Aidad, Novarc Group AS, Rotermanni Kvartal, Tallinna Kesklinna Valitsus, AS Infortar, Pro Kapital, Overall Eesti AS / KTK Overall OÜ, EHC Lootsi OÜ ja EHC Merekeskus OÜ, TLG Hotell OÜ / Tallink Hotels, Tallinna Juudi Kool, PoCo popkunstimuuseum, US Real Estate OÜ (La Marina, Talsinki, Rotermann), Toiduakadeemia, Hestia Hotel Group OÜ, Restoran Ocean 11.

Fotogalerii koostöökohtumisest SIIN >>

---

Liikmete soovil toimuvad edaspidised kohtumised kord kvartalis erinevate partnerite juures. Järgmine kokkusaamine on juba 13. mail Eesti Arhitektuurimuuseumis üritusel (H)arutus teemal „Kas merejoon kuulub kogukonnale?“

Sadama asumi grupiga saavad jooksvalt liituda kõik huvilised, keda kõnetavad asumi arengud ning kes soovivad kaasa rääkida parema avaliku ruumi loomisel. Selleks anna oma osalemissoovist teada Tallinna Sadama kinnisvara koostöösuhete juhile Reti Meemale r.meema@ts.ee

Vanasadama arengute ja sündmustega soovitame ennast kursis hoida Vanasadama veebilehel www.vanasadam.ee.

Oled oodatud uue Vanasadama trammiliini pidulikule avamisele reedel, 29. novembril kl 12.50 Vanasadama trammipeatuses A-terminali ees.

Avamisüritus algab kell 12:00 A. Laikmaa tänava trammipeatuses, mis asub Viru keskuse ja Tallinki hotelli vahel. Peale programmi algab Laikmaa tänavalt sõit mööda uut trammiteed Vanasadamani, kus 13:05 tervitab trammi Tallinna Sadama meeskond. Trammipeatuses on tervitamas Sadama maskott Hüljes Ülo, kes teeb saabujatel suu magusaks. Samuti ootab kõiki üllatuskülaline. Reisi lõpuks jõutakse tagasi linnasüdamesse.

Vaata kogu ürituse programmi >>

---

Uus trammiliin alustab opereerimist 1. detsembril 2024. Liinil hakkab sõitma tramm nr 2.

---

–  30. ja 31.08 toimuvad ka giidituurid „Avatud sadam“, huvi korral registreeru siin: www.tallinn.ee/et/linnaruumifestival/registreerumine

–  Tutvu kogu festivali programmiga siin: www.tallinn.ee/et/linnaruumifestival/programm

Selline hakkab tulevikus välja nägema Vanasadama uus A-terminal ja seda ümbritsev kvartal. A-terminal on Eesti üks suurimaid turismiväravaid, mida läbib iga-aastaselt ca 3-4 miljonit reisijat. Terminal teenindab Viking Line’i ja Eckerö Line’i laevu.

A-terminali ala detailplaneering on esitatud Tallinna linnavalitsusse vastuvõtmiseks ning paralleelselt on valminud A-terminali kvartali eskiis koos ümbritseva avaliku linnaruumiga.

A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks on ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid.

 

Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminalile väljastati keskkonnamärgis Green Key (Roheline võti), mis tõendab nii kruiisireisijatele kui ka kruiisiterminalis toimuvate ürituste külastajatele ja partneritele, et tegutsetakse keskkonnahoidlikul viisil. Green Key märgise juurde kuuluva lipu heiskas  kruiisiterminalile täna, 11.juulil  kliimaminister Kristen Michal.

Kliimaminister Kristen Michal tunnustas Tallinna Sadamat Green Key keskkonnamärgise saamisel ja rõhutas, et väiksem keskkonnajalajälg annab konkurentsieelise. „Kruiisiterminali puhul väljendub see läbi lisandväärtuse klientidele – sadamas tekib vähem prügi, hooneid kütab ja jahutab mereenergia ning toidu puhul eelistatakse kohalikku tootjat.”

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm rääkis, et Vanasadama kruiisiterminalile Green Key märgise taotlemine on osa Tallinna Sadama kestliku arengu strateegiast, mille üheks oluliseks eesmärgiks on panustada kõrgendatud nõudmistega keskkonnahoidu, meie tegevusega kaasneva ökoloogilise jalajäle vähendamisse  kui ka säästva arengu eesmärkide täitmisesse. „Kruiisiterminalile on Green Key märgis kui kvaliteedimärk keskkonnahoidlikku ja kestlikku konverentsikeskusena tegutsemisel. Külalistele ja ürituste korraldajatele on Green Key aga suunanäitaja ja lisandväärtuse looja ürituste kohavalikul. Julgustame ka kruiisiterminali partnereid, rentnikke ja külalisi  korraldama oma tegevusi Green Key kriteeriumite järgi või kooskõlas Green Key programmi üldiste põhimõtetega,“ lisas Valdo Kalm.

Green Key on turismiettevõtetele mõeldud rahvusvaheline ökomärgis ja alates 1994. aastast on see juhtiv standard, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Tänaseks on märgisega liitunud ca 4000 ettevõtet 60 riigist üle maailma. Green Key programm aitab kaasa ÜRO Säästva Arengu Eesmärkide saavutamisele.

Olulisemad nõuded, mida Vanasadama Kruiisiterminal kui Green Key märgise omanik täidab:

• Jäätmenõuded: sorteerime jäätmeid ja mis võimalik suuname ringlusse. Väldime igasugust ülepakendamist ja ühekordsete nõude kasutamist.
• Energianõuded: Kasutame hooneautomaatikat ning energiat toodavad Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelid ning hoonet kütab/jahutab soojuspumba abiga mereenergia.
• Veenõuded: kraanid ja muu sanitaartehnika valime lähtudes veesäästu põhimõtetest ning julgustame külalisi jooma kraanivett.
• Toidunõuded: pakume rohkem taimetoitu, kasutame kodumaise puhta toidu ja väiketootjate toorainet.
• Puhastusnõuded: puhastusainete kasutamine on doseeritud ning kasutame ainult ökomärgisega puhastusaineid.
• Õuehooldus: me ei kasuta pestitsiide ning kastame säästvalt, vastavalt vajadusele.
• Ostud: oleme valinud partnerid ja tarnijad, kelle läbipaistvuses, aususes ja vastutustundlikkuses oleme kindlad.

Green Key rahvusvaheliseks eestvedajaks on FEE ehk Foundation for Environmental Education. Green Key pakub turismiettevõtetele tegevusmudelit keskkonnahoiu ja kestliku mõtteviisi arendamiseks oma ettevõttes. Kõrge taseme keskkonnahoius tagavad tegevuste dokumenteerimine, erapooletu auditeerimine ja paikvaatlused. Märgist koordineerib Eestis EASi ja Kredexi ühendasutus.

Vanasadama moodne ja mitmekülgne kruiisiterminal koos promenaadiga avab mereääre linnarahvale vaba aja veetmiseks. Kruiisiterminal on populaarne sündmuskeskus, mis eristub oma kauni ja moodsa sisearhitektuuriga. Kaasaegset ja keskkonnasäästlikku kruiisiterminali ning selle ümbrust saab kasutada erinevate ürituste – konverentsid, näitused, messid, kontserdid, firmaüritused – korraldamiseks.

Rohkem infot Green Key kohta leiab siit ja kruiisiterminali kui sündmuspaiga kohta siit.

Tallinna Sadam astus D-terminali esise väljaku ümberehitusega järjekordse sammu lähemale kesklinna avamisel merele. Admiraliteedi silla kaudu kruiisiterminali ja Põhja-Tallinnaga ning Reidi tee kaudu Kadrioruga ühendatud väljak loob senise ilmetu autoparkla asemel linlastele täiendava ajaveetmise koha ja pakub samas laevareisijatele mugavat ühendust kesklinnaga.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Vanasadama ala arendamisel veel palju ära teha, kuid senised arendusprojektid näitavad, et laevade teenindamisega seotud funktsioonid on võimalik väga edukalt ühendada tänapäevase jalakäijaid ja rattureid arvestava linnaruumi kujundamisega.

„D-terminali endine asfalt- ja betoonkivisillutisega täies ulatuses autokeskne väljak on nüüdseks jäänud minevikku. Selle asemel ootame nii kohalikke kui ka turiste koos peredega mere äärde aega veetma ning ka üritusekorraldajaid kasutama seda ala linlastele meeleolukate sündmuste pakkumiseks,“ lisas Kalm.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul avatakse D-Terminali esise väljakuga ka üks Tallinna ja kogu Eesti värav. „Sadam ühendab meid muude riikidega ja sama tähtis kui ühendused sadamast on ühendus sadamaga. Uus väljak D-terminali ees avab linna reisijatele ja mereääre linlastele,“ ütles Kõlvart.

„Tallinkil on hea meel, et Tallinna Vanasadama D-Terminali, meie laevade koduterminali esine on nüüd valmis ja tervitab Tallinna meritsi saabujat uue ilme ja kliendisõbraliku lahendusega. Koos D-Terminaliga moodustab see  harmoonilise terviku ja ühtlasi ka pealinna tähtsaima merevärava esindusliku visiitkaardi meie külalistele,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Senisel 4500 m2 suurusel parkla alal, Lootsi kvartali ja Hestia Hotel Seaport vahel ei ole enam sõiduautode parkimiskohti. Hubasuse loomiseks on istutatud alale üle 100 puu ja 3500 põõsa ning paigaldatud on rohkelt erinevaid  istepinke. Kaitseks vihma eest on ehitatud varikatused nii busside kui taksode ootealadele, rajatud suures mahus mitmekesise haljastusega rohealasid, lisaks veel välilava ja kaks põnevalt kujundatud veeatraktsiooni markeerimaks ajaloolise Tõrvaköögi ja Girardi kanali asukohta. Admiralisilla lähedal on mereteemaline vabaaja veetmise koht batuutide, kõlatorude ja istumiskohtadega.

Kiiret ja sujuvat ligipääsu laevale ja laevalt linna vajavate reisijate transpordi tagamiseks on rajatud bussiparkla, taksode parkla ning sõidukitele lühiajaline Kiss & Sail parkimine. Ühistranspordi kasutajatele on loodud kaasaegse disainiga uued bussi ootekojad mõlemale poole tänavat. Liikluse rahustamiseks on kasutatud jagatud ruumi põhimõtteid, et sõidukijuhid arvestaksid rohkem jalakäijatega.  Tulevikus trammiga liikuda soovijatele on võimalik minna üle Admiralisilla A-terminali ette, kus valmib uus trammipeatus 2025. aasta alguses.

Vanasadama D-terminali esise välisruumi projektlahenduse koostasid K-Projekt AS, Roadplan OÜ, AB Pluss OÜ ja Infragate Eesti AS ning ehitas Nordecon AS. Projekti kogumaksumus oli 6,7 miljonit eurot. Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu projekti Twin-Port 4 raames.

Loe rohkem D-terminali väljakust.